Moldova Vabariik on riik, mille asukohta geograafid määratlevad Kagu-Euroopana, kuid kui vaadata objektiivselt, siis Moldova Vabariik asub just Kesk-Euroopas, asetsedes võrdsel kaugusel Uurali mägedest idas ja Atlandi ookeani piirist läänes, samuti nagu Vahemerest lõunas ja Skandinaaviast Põhja-Euroopas. Seega Moldova on sõlmkeskuseks Ida ja Lääne vahel, samuti nagu ka Skandinaavia ja Vahemere vahel koos Balkaniga. Seega Moldova mängib sidelüli rolli Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel. Moldova Vabariigi pealinnaks on Kišinjovi linn.

Peale selle Moldova asub Ida-Euroopa tasandiku äärmises edelaosas, ja hõlmab suurt osa Dnestri ja Pruta vahealast, samuti kitsast Dnestri vasakut kaldariba selle kesk- ja alamjooksus. Omamata väljapääsu merele, riik geograafiliselt püüdleb musta mere äärse regiooni poole, seejuures Moldoval on väljapääs Dunaile (rannajoone pikkus - alla 1 km). Moldovaga külgnevad kaks naaberriiki Ukraina idas ja Rumeenia läänes. Moldova riigiterritoorium moodustab 33,7 tuh. km². Pikim vahemaa põhjast lõunasse 350 kilomeetrit, läänest itta 150 kilomeetrit. Äärmised piiripunktid: põhjas – Naslavtša küla, lõunas – Džurdžulestõ küla, läänes – Kriva küla, idas – Palanka küla.

Moldova maastikud on imeliselt võluvad, kujutades endast künklikku tasandikku, mis jaotatud jõeorgudega. Põhjast Lõunass4e ja Läänest Itta Moldova on esitatud ühe Ida-Euroopa tasandiku maastikuna. Riigi põhjaosa on künklikum võrreldes lõunaosaga, millele on iseloomulikud järved, väikesed jõekesed ja muud veekogud. Kõik Moldova jõed kuuluvad Musta mere basseini, millest kõige suuremad on Dnestr ja Prut.

Kliima poolest Moldova asub Vahemere mõõdukate tuulte parajas kontinentaalses mõjuvööndis. Suured temperatuurikõikumised on harvad. Sademeid tuleb igal aastaajal. Talv on pehme, lühike, suvi palav, pikk. Keskmine temperatuur jaanuaris - 4°C, juulis +21 °C. Absoluutne miinimum -36°С, maksimum +41 °C. Aasta keskmine sademete hulk kõigub vahemikus 380 - 550 mm.

Moldova rahvastiku arv on ligikaudu 3,400 tuh. inimest, aga rahvastiku tiheduselt – 111,4 tuh./km². Euroopas on Moldova üks väherahvalikke riike, mis võib olla tingitud riigi võrdlemisi väiksest pindalast. Elanikkond jaotud Moldova territooriumil küllaltki ühtlaselt.

Moldova rahvas on väljakujunenud peamiselt erinevatest põhjatraaklaste hõimudest, kelle hulka kuulusid: getod (kes elasid Dunai mõlemal kaldal, Dobrudžes ja Moldovas), tiragetod (kes elasid Dnestri basseinis), karpid (kes elasid Kesk-Moldovas), kostobokid (kes elasid Põhja-Moldovas), dakid (kes elasid karpaatia keskvööndis ja Transilvaania idaosas) jt. Kreeka antiikautorid, alates kuuendast sajandist m.a. nimetavad kõiki hõime, kes elasid Karpaatia- ja Dunai regioonis ja valdasid ühte ja sama keelt, päritolu ja kultuuri, getodeks. Etnonüüm – daki esimest korda kohtab esimese sajandi m.a. keskel Caesari tööd gallia sõdalasest. Ajaloolased eelmisest sajandist ja kuni tänase päevani kasutavad kahekordset nimetust getto-daki.

Käesoleval ajal Moldova Vabariigis elavad mitmete rahvuste ja etniliste rühmade esindajad, neist: 64,5 % - moldaavlasi, 13,8 % - ukrainlasi, 13 % - venelasi, teisi etnilisi rühmasid (gagauusid, bulgaarlased, juudid, valgevenelased, sakslased jt.). Enamus elanikkonnast elab maakohtades, linnaelanikkond moodustab 45 %. Moldova Vabariigi suurimateks linnadeks on selle pealinn Kišinjov (üle 700 tuh.elaniku); Tiraspol (ligi. 200 tuh.); Beltsõ (160 tuh.); Benderõ (140 tuh.).