VIISAD KIRGIISIASSE | vormistamise tähtaeg | |
| viisa kategooria | 11-12 tööpäeva | 6-7 tööpäeva |
| 1-kordne turismiviisa kuni 30 päeva | 140 € | 175 € |
On vajalik: pass, 1 foto, andmed elu- ja töökoha kohta.
Viisade vormistamisel reisibüroo ei vastuta:
1) kui konsulaat keeldub visa andmisel (konsulaat ei ole kohustanud selgitama viisade andmise keeldumise põhjusi).
2) kui konsulaat muutub viisade vormistamise aeg ( konsulaat ei ole kohustanud selgitama muutumise põhjusi).
3) kui soovite muutuda viisade kuupäevad, aga dokumendid on juba konsulaatis, siis peate uuesti maksma viisalõivu.
4) reisibüroo ei vastuta tolli, piirivalve ja migratsiooni ameti tegude eest piiriületuses.
- Konsultatsioonid telefonidel (+372) 6415 475, 6440 419, +372 58003691 ja e-posti aadressil (alfatour@infonet.ee)
Üksikasjalikuma informatsiooni saamiseks pöörduge vahetult meie turismiagentuuri poole või täitke järelepärimise vormi.
Me võtame Teiega ühendust telefoni või E-posti teel tööpäeva jooksul.
Kõrgõstan on mägederiik, järvederiik, .....riik
Kesk-Aasia idaosas asetseb Kõrgõstani Vabariik.
Kõrgõstani mägedesse ja orgudesse
Kõrgõstan – see on 200 tuhat ruutkilomeetrit looduskontraste ja muinasjutuliselt ilusaid maastikke. Kõrbete, mägede, jõgede ja järvede naabrus teevad vabariigi kliima erakorraliselt mitmekesiseks – teravalt kontinentaalsest kuni merelähedaseni.
Peaaegu 90% vabariigi territooriumist lasub 1500 m kõrgemal. Sellepärast võib kindlalt öelda, et Kõrgõstan on mägederiik. Siin asuvad sellised tuntud mäetipud, nagu Pobeda mäetipp (7439 m) ja Lenini mäetipp (7134 m).
40 kilomeetri kaugusel kõrgõstani pealinnast Biškeki linnast asub alpinismibaas “Ala-Artša”. Selle looduspargi pindala on 19,4 tuh. hektarit. Meie silme ette kerkivad lumised mäetipud, lilledest kirjud aasad, kristalsed Ak-Sai ja Adõgene kosed. Käesoleval ajal taastub nende paikade minevikukuulsus ja -populaarsus. Pärast pikka vaheaega taas viiakse läbi iga-aastaseid mai alpninaadid. Rahvusvahelise Mägede Aasta raames toimus Rahvusvaheline Mägede Festival.
Kõrgõstani mäestiku põhjanõlval, kuristikus, mis loodud mägijõe poolt, asub “Issõk-Ata” kuurort. Selle terviseveeallikad olid avastatud veel II-III sajandil. Siin parandavad tervist erinevaid liikumisorganite, närvisüsteemi jt. haigusi põdevad haiged. Kuurordi ümbruses on kummalised kaljukuhjatised, kosed, арчевые ja kuusemetsad, seenerohkus. Huvitav on Šamsi kuristik, mille nõlvad on kaetud tian shani kuuskedega, aga põhjas voolab jõeke. See saab alguse jääliustikest ja sellepärast on selle vesi jääkülm, kuid see täielikult rahuldab mägiforelli, mis siin jões on.
Tšon-Kemini jõgede oru alumises lõpuosas asub Kaptšõgai kuristik. Mäed ümberringi on kaetud metsadega. Kõrgemal mäed kaovad ja vaatamiseks avanevad Alpi nõlvadel asuvad suvekarjamaad – jailood. Siin saab proovida tervistusjooki – kemini kumõssi.
Kõrgõstanis on hulgaliselt jõgesid, mis saavad oma alguse jääliustikest, kus on väga suured magevee varud.
Neid veeressursse kasutatakse Kasahstani ja Usbekistani põllumajandusmaade hiigelsuure territooriumi niisutamiseks. Mägijõgedele on ehitatud hüdroelektrijaamad. Nii, Narõni jõel on neid terve kaskaad, seejuures jõe laius on väike - 10-15 meetrit, kuid heli on kõuemürina sarnane. Vesisuure tugevuse ja mürinaga järsult langeb kaljudelt ja kukub alla, tekitades vahuvalli. Sellepärast seda jõge nimetatakse “hall” Narõn.
Fergana mäestiku nõlvadel laiuvad Arstanbapi (Arstanbob) pähkli- ja viljapuujäänukmetsad. Sätendab lumivalge Babaš-Ata mäetipp. Selle nõlvad ja nõod on kaetud kreeka pähkliga, pistaatsiapähkliga, metsiku õunapuuga. Mäejalamil asub turismibaas.
Kõrgõstani lõunaosa on rikas maaliliste paikade poolt, milliste seast paistab välja Abšir-Sai kosk – unikaalne, võib öelda, isegi omal moel salapärane nähtus. Kujutage endale ette kitsast kanjonit järskude kaljudega mõlemalt poolt. Parempoolse
kahju püstseinas mitmekümne meetri kõrgusel on peaaegu ümmargune ava, umbes 1,5 meetrise diameetriga. Sellest avast tugevalt purskab võimas läbipaistev veejuga, langeb suurele kivirahnule, mõni meeter voolab mööda selle pealispinda ja katkeb allvoolavas jões. Uuringud veel ei ole andnud vastust küsimusele, kust tuleb vesi. Selge on üks, et kose päritolu on seotud selles piirkonnas arenenud karstiga.
Kõrgõstani mägede pärlid
Kõrgõstani mägede pärlid
Unustamatu veetluse veekoguks, Tian Shani südameks nimetatakse Issõk-Kul’i järve. See asub tian shani mäestiku kõige kesksemas kohas 1607 m. kõrgusel merepinnast. Kivihiiglaste Kjüngjöi ja Teskei Ala-Too lumised tipud peegelduvad järvevees, mille sügavus ei jää alla taeva sinavusele. Ääretu veepind – üle 6 tuhande ruutkilomeetri, laius 60, pikkus 178 kilomeetrit, sügavus ulatub 668 meetrini. Maailma kõrgmäestiku järvede seas see jääb oma mõõtude poolest alla üksnes Titaka järvele Lõuna-Ameerikas, kuid oma vee mahu ja sügavuse poolest talle võrdseid ei ole. Järv on voolutu, mis teeb selle vee soolaseks. Vee suur maht, soolasus, tugevad tuuled talvel, ei lase sellel kinni külmuda. Siit ka selle nimi – Issõk-Kul, mis tähendab tõlkes “kuum järv”.
Merekliima, vesi, päike, laiad liivarannad, kalapüük, tervistavad mineraalveeallikad meelitavad ligi turiste paljudest maadest.
Kõrgõstani naabritel Kasahstanil, Usbekistanil on omad sanatooriumid ja kuurordid selle järve ääres.
Puhkeala peamiselt asetseb Issõk-Kul’i põhjarannikul. Järve lõunarannik ei ole niivõrd asustatud puhkajate poolt, kui põhjarannik. Kuid tajuda looduse ilu ürgsust, saab just siin. Дžetiogjuze kuristik, võtab sissepääsu juures vastu kummaliste vormide, härgadele sarnaste kontuuridega kõrgete punaste kaljudega (“Džeti-Ogjuz” - “seitsme härja”). Veidi ülalpool kuristikus – kohisevad kosed, fantastilised kaljud, okasmetsad, Alpi nõlvadel asuvad aasad ja kõige maalilisem lagendik Kjök-Džaiõk.
Erilist huvi kujutab sisemine Tian Shan, mille mägede ja orgude seas on palju järvesid – üldse Kõrgõstanis on neid ju kokku ligi kaks tuhat. Küllaltki suured on Son-Kjöli ja Tšatõr-Kjöli järved.
Kõrgõstani loodeosas Tšatkali mäestiku mäestikuharudes, kus kasvavad sihvakad tian shani kuused, nulud ja männid lasub ilusaim järv Sarõ-Tšalek (kõrgus 1925 m. merepinnast). Paljud reisijad võrdlevad Sarõ-Tšaleki Ritsa ja Baikaliga.
Järv asub suure Sarõ-Tšaleki looduskaitseala keskel. Siin seostuvad pähklimetsad okasmetsadega, mis on nii haruldased palavas kliimas, hulgalised väikesed järved puhta läbipaistva vee ja maaliliste sametroheliste kallastega. Looduskaitseala territooriumil on üle tuhande puu-, põõsastiku- ja rohttaimeliigi. Ülekaalus on kreeka pähkel, pistaatsiapähkel, õunapuud, aprikoosid, pirnid, samuti vaher, kask, artša, kuusk, nulg, pappel. Pähkli- ja viljapuumetsad laiuvad rohketel kilomeetritel. Viljade ja marjade rohkus, tihedad metsad ja põõsastikud soodustavad loomade elunemist. Nende seas on haruldasteks: piison, lumeleopard, tian shani pruunkaru, ilves, mägikana, himaalaja raipekotkas. Järve lähedal asub turismibaas “Sarõ-Tšalek”.
Meie esivanemate maa
Kõrgõstani kaasaegne territoorium sai kindlaksmääratud pikaajalise ajalookäigu tulemusel. See territoorium, nagu ka kõrgõstani hõimud ise kuulusid erinevate laialdaste riiklike ühingute koosseisu.
Kõrgõstani vanimaks linnaks on Oši linn, mille 3000-aastast juubelit laialt tähistati 2000 aastal. IV sajandist e.m.a. - V-VI sajandini m.a.. Oš oli tähtsaks punktiks Suurel Siiditeel. Mongoli vallutusretke ajal Oš oli tugevasti hävitatud, kui kuna jäi tähtsaks kaubanduslikuks ümberlaadimispunktiks, oli kiiresti taastatud. Suurima kuulsuse Oš omandas keskajal. See muutus religioonikeskuseks ja muutus suuruselt kolmandaks Fergana oru linnaks.
Ošis, väikese mäe tipus päikese käes sätendab suur rahn, sile kui peegel. Siia kogu Kesk-Aasiast ja Kashgarist Taht-i-Suleimani (“Saalomoni Troon”) “pühadesse kohtadesse” voolasid jõena palverändurid, kus legendi järgi palvetas prohvet.
Oši lähedal asetseb teine muistne linn - Özgön, selle linnused ja arhitektuurirajatised siiani avaldavad muljet oma iluga. Siin asuvad raviallikad, mis olid tuntud juba X sajandil, Özgöni õitsengu ajal
Rikkad on ajalooliste mälestiste poolest Issõk-Kul’i ääremaad. III sajandil enne meie aega järve kallastel elasid võimsad ussuunihõimud. Annaalide kohaselt need olid heledapäised ja sinisilmsed inimesed. Nende ehitiste jäänuseid
on leitud järve põhjast. Kaldal säilinud kurgaanide arheoloogilistel kaevamistel, on avastatud savinõusid, kuldehteid. Arheoloogiliste mälestiste mitmekesisuse poolest paistab välja Tšolponata paigas. Suurima rühma muinsustest moodustavad kaljujoonised - petroglüüfid. Need on joonised, mida kivi- või metallriistaga taoti välja rahnu või kalju päikesega valgustatud küljel.
Neid on väljataotud tuhandetel rahnudel, mis vedelevad suurel maa-alal, mis ulatub Kungei Ala-Too mäestiku nõlvadest ja kuni järve kaldani. Seda omapärast “pildigaleriid” loodi paljude sajandite vältel ja selle kivi “lõuenditel” on jäädvustatud kauge mineviku rahvastiku elu jäljed. Tervikult Tšolponata paigase petroglüüfe dateeritakse vahemikus alates II saj. e.m.a. kuni VIII saj. m.a. See grandioosne “Tempel” lageda taeva all on koht, kus teostati kultuslikke kombetalitusi, mis olid seotud rändrahva vaimse maailmaga, nende elu ja lootustega.
Tokmaki linna ümbruses kõrgub 21-meetrine Burana torn. Üle 900 aasta seisab see keskaja ajalooline arhitektuurimälestis. Oletatakse, et siin kunagi oli võimsa ussuuni- ja karahaniidihõimude trsaaririigi tugevdatud linnus, mis on tuntud Balasaguni nime all. Olles korduvalt sattunud piiramisrõngaste ja rünnakute alla, linn lõppude lõpuks hävis, aga torn on suurepäraselt säilinud. Selles võib veenduda minnes keerdtreppi mööda üles.
Manasa maa – nii nimetab rahvas Talassi orgu. Legendi järgi see on batõr Manasa kodumaa. Jõekaldal asub XIV sajandi mausoleum – hauakamber, mis oli ehitatud emiiri tütre viimse puhkepaigana. Kuid legend ütleb, et see on kümbeez Manasa, mis oli ehitatud tema naise Kanõkei poolt, kes selleks, et mitte kütkestada vaenlaste tähelepanu rüvetada kangelase mälestust, käskis märkida ära raidkirjas kõrgest soost naisterahva nime. Viimse puhkepaiga ornamentlikud motiivid on küllaltki individuaalsed. Kuid üksikud neist omavad mõningat ühtivust teiste, ajaliselt keskaja lähedaste mälestiste mustrilise sisustusega. Näiteks, Sandžari mausoleumis Mervis, hoone terrakotaplaatidel Samarkandis, Auša-bibi mausoleumis Kasahstani lõunaosas.
Siin on säilinud hulgaliselt teisi muistseid kurgaane, X-XIV sajandite mausoleume. Need viimsed puhkepaigad olid ehitatud türgitatarlaste kõrgete suguvõsade ja valitsevate dünastiate esindajate – karahaniidide ja mongolite haudade kohale.
 |  |  |  |
