Uudis! NÕIDUSLIK PRAHA – väljalennuga ükskõik millisel päeval!!!

Te võite ise koostada ekskursiooniprogrammi Prahas ja selle lähistel meie regulaarsete ekskursioonide baasil. Ükskõik millisel saabumise kuupäeval!

Samuti bussiga (Tallinn- Riia-Praha-Riia-Tallinn)!

1. Määrake majutuse maksumus sõltuvalt väljavalitud Praha hotellis broneeritavate ööde arvust (miinimum 4).

2. Lisage majutuse maksumusele kohustusliku individuaaltransferi lennujaam-hotell-lennujaam ( 445.- krooni) maksumus.

3. Valige välja ekskursioonid, mis toimuvad Teie Prahas viibimise päevadega ühtivatel nädalapäevadel ja lisage nende maksumus reisi maksumusele (miinimum 2).

TÄIENDAVALT: ÜLELEND TALLINN-PRAHA-TALLINN (alates 3390.- kroonist)

Täpsemalt: ekskursiooniprogrammid 01.04.08 - 28.04.08 ja 06.05.08 - 01.11.08 »»

Piisab peatumisest Karlův silla keskel varajase gootika stiilis ehitatud sillatornide ja barokkstatuettide varjus, et tajuda Praha erilist atmosfääri. Vaatamata kõikidele ajaloo keerdkäikudele suutis Praha siiski säilitada suuremat osa oma ajaloo- ja arhitektuuriväärtustest. Kõikjal on seda, mida tasub vaadata: alates Majala Storona´st koos tema aristokraatia barokklossidega ümbritsetud platside ja munakivisillutistega ning Vanalinna gootika ajastu vanaaegseid turge ühendavatest looklevatest põiktänavatest ja kuni Pražský Hrad´i väljakujuneva siluetini, mille seinte kohal kõrgub Püha Vituse katedraalkirik. Keskajastust alates ei ole Prahas peaaegu midagi muutunud. Otseloogiline, et Praha linn muutus laieamaks ning et sinna tekkisid kaasaaegsed rajatised, transport jne. Kuid Prahasse jäi see tema eriline atmosfäär, mis innustas kirjanikke, poeete, kunstnikke, muusikuid, skulptoreid, teadlasi. Mitte asjata viis imperaator Rudolf II Habsburg Austria-Ungari Impeeriumi, mille koosseisu kuulus Tšehhi Kuningriik peaaegu 400 aastat, pealinna üle Viinist saladuslikku ja müstilisesse Prahasse. Nimelt tema valitsemise ajal töötasid Prahas sellised tuntud isikud, nagu itaallasest õuekunstnik Giuseppe Arcimboldo, astronoomid Tycho Brahe ja Johannes Kepler. Samuti tegutses õukonna juures alkeemikute täiskoosseis, kes üritasid imperaatori korraldusel avada saladust, kuidas muuta mitteväärismetalle kullaks. Rääkides Prahast, tuleb mainida kirjanikku Franz Kafka´t, kelle töökabinet asus teatud aega Zlataja tänaval (tänapäeval on see üks Praha vaatamisväärsustest), Marina Tsvetaeva´t, kes elas Prahas mõne aja jooksul, Albert Einstein´i, kes pidas loenguid Praha õppeasutuses Univerzita Karlova ja palju teisi tuntud isikuid, kes andsid oma panust inimkonna arengusse. Ei jäta mainimata ka Mozart´i, kes juhatas Don-Juan ooperit Prahas! Prahas eksisteerivad üheaegselt kõik ajastud ja arhitektuuristiilid: romaani rotundid, gootika templid, renessanss-stiilis suvelossid, barokkstiilis lossid ja katedraalkirikud, juugendstiilis teatrid ja kontserdisaalid, kubism, postmodernism, sotsrealism – kõik on alles, kuna kõike seda on hoolitsevalt hoitud. Prahat on vaja näha, kusjuures mitte üks kord. Ja jääge uskuma, et iga kord Te kindlasti avastate enda jaoks midagi uut!

Karlův sild – Praha visiitkaart. Ilmselt on see üks tuntuimatest sildadest üle maailma. Karlův silda käsitletakse täie õigusega keskaegse arhitektuuri šedöövrina ja kõige ilusama sillana Prahas. See on üks kaheksateistkümnest sillast Prahas, mis nagu pärlikeed ühendavad omavahel kahte Vltava kalda.

Karlův sillal on rikkalik ajalugu. Sellel toimusid kuningriigi pealike kroonimis- ja matuserongkäigud.

Sild ei olnud üksnes nuhtluste ja veriste lahingute kohaks. Siin toimusid samuti ka rüütliturniirid ja -mängud. Mitu korda oli sild üleujutuste tõttu ohus, kuid iga kord väljus vaatamata hulgalistele haavadele võitjana.

Nagu paljudelgi Praha linna rajatistel oli ka Karlův sillal oma eelkäija - Juditin most, mis oli viidud suure üleujutusega minema 1342. aastal. Seetõttu rajas kuningas Karl IV mitme aasta pärast ehk 09. juulil 1357.a. kella 05.31 ajal (astroloogid ennustasid talle, et see on kõige soodsam aeg) uue silla, mille nimetuseks on Karlův sild. Sild ehitati lõpuni XV sajandi alguseks.

Alates 1683. aastast hakati sillasammustele paigaldama pühakute kujusid ja skulptuurgruppe, mis kujutavad endast unikaalset galeriid lahtise taeva all (kokku 30). Erilist populaarsust kasutab Jan Nepomucký kuju. Ta oli kuninganna isiklik pihiisa ja kuningas, tundes armukadedust, käskis palgamõrvaritel visata ta jõkke silla juures. Mida nad tegidki. Mõne päeva pärast tõmbasid ta kalamehed kalapüügivõrkudega veest välja ning uppunu pea ümber säras viis tähte (pärast tema kanoniseerimist kujutatakse teda kõikjal koos viie tähega). Selles kohas, kus ta visati jõkke, on rist, figuur aga asub paremal poolel pisut kaugemal (Malaja Strana suunas).

Skulptuuri kõrvale ehk sillaparapetile on kinnitatud metallist risti ja viie tähega marmortahvel. See tähistab kohta, kust visati jõkke Püha Jan Nepomucký. Räägitakse, et kui keegi asetab käe ristile ja soovib midagi, siis see täitub.

Pražský Hrad – riigi peamine ajalooline reliikvia. Vltava vasakul kaldal kõrgendikul asuv Pražský Hrad on Praha arhitektuuripärl. XII sajandi kindluse kivisein koondab selle rajatised eraldunud territooriumiks; 35 objekti seas on lossi- ja kirikurajatised, aiad, fontäänid, sillad. Nimelt siit ehk Pražský Hrad´ist sai oma alguse Tšehhi riik, mille ajalugu on tihendalt seotud Pražský Hrad´iga.

IX sajandi alguses rajatud linn muutus oma eksisteerimise esimestest päevadest alates Tšehhi kuningate alatiseks residentsiks ning alates 1918. aastast – Tšehhoslovakkia Vabariigi presidendi asukoht. Alates 1993.a. 01. jaanuarist on Hrad´is Tšehhi Vabariigi presidendi residents.

Esimene õukond tekkis 1769.a. toimunud Hrad´i ümberehitamisel Maria Theresa valitsemise ajal ning on linna kõige uuem osa.

Teise õukonda viivad Matiashe väravad – esimene barokkstiilis rajatis Prahas (1614.a.). Hrad´i teine õu tekkis XVI sajandi teisel poolel, hooned aga said oma tänapäevase ilme XVIII sajandi lõpus.

Püssirohusild oli esialgselt tehtud puidust, ta viis üle kindlusekraavi väljaspool Pražský Hrad´i asuvasse aeda. Kindlusekraavis hoiti XVI – XVIII sajanditel kuninglikel jahtidel saadud suurt jahisaaki. XVIII sajandil asendati sild tehisvalliga koos tunneliga.

Silla sissepääsu suurde on rajatud püssirohutorn "Migulka", kus asub Rudolf II ajastu kunstilise käsitöönduse toodete püsivalt tegutsev näitus ja Püssirohutorni enese ajaloo näitus. Selle kõrval asub Lõvi õukonna hoone (1583.a.), kus Rudolf II ajastul hoiti kiskjaid - lõvisid, tiigreid, ilveseid, karusid ja hunte.

Kolmas õukond - Pražský Hrad´i kõige vanim osa. Sellel territooriumil toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud IX-XI sajandite säilmeid hoitakse maa-aluses muuseumis. Kuueteistkümne meetri pikkune graniidimonoliit on püstitatud Esimese Maailmasõja ohvrite memoriaalina Pražský Hrad´i kolmandas õukonnas.

Sinna, kus keskajastul ristusid Vyšehrad´ist Pražský Hrad´i viiv tee ja kaubandustee idast läände, tekkis asula, mis teatud aja möödumisel muutus kaupade ja luksus ümberlaadimispunktiks. 1230. aastal omistas Václav I sellele asulale linna- ja tsiviilõigused, rajas üheaegselt ka linnamüüri ning käskis kaevata selle ümber kraave. Seega ta tähistas territooriumi, mis tänapäeval tuntakse Vanalinnana. Selle ala keskkohaks on Staroměstské plats, mis on üks populaarseimatest Praha pealinna vaatamisväärsustest.

Platsi keskel asub Jan Hus´i mälestis, kes oli silmapaistvaks kirikureformaatoriks.

Staroměstské Raekoda koos ülemaailmselt tuntud astronoomilise kellaga on Staroměstské platsi südameks. Staroměstské Raekoda on rajatud 1338. aastal majade ühendamise ja ümberehitamise tulemusena: Volflin´i maja, kasuksepp Miksha maja, maja "Kukke juures", maja "Minuti juures".

Praha kell – üks tuntuimatest turistlikest vaatamisväärsustest Prahas. Astronoomiline kell kannab nimetust "Orloy" ja asub torni lõunapoolses osas. XV sajandi alguses torni lõunapoolses osas paigaldatud astronoomilise kella esialgset kujundamist omistatakse Mikuláši´le Kadan´ist ning kella kujundamisega lõpetas juba XV sajandi lõpus õppeasutuse Univerzita Karlova astronoom – magister Ganush. Väline numbrilauad näitab kellaaega, väiksemal sisekettal on sodiaagi tähtkujude asukoht. Numbrilaua keskel on Maakera, mille ümber pöörleb Päike. Iga tunni tagant toimub vikatimehe kellalöögi saatel kella kohal asuvates aknaavades imetlusväärne etendus. Inimeste patte ja selliseid inimelu dominante nagu surm ja tasu pattude eest kehastavad kujukesed hakkavad liikuma: luukere tirib kella nööri otsast, ingel tõstab ja langetab karistavat mõõka.. Kella aknaavades vahetuvad apostlite paled ja finaalis kireb kukk. Türklase figuur meenutab seda ohtu, millist kujutas Habsburgitele sajandite jooksul Osmanite riik.