Sotsiaal-demokraatlik Vabariik Sri-Lanka on tuntud kui Ceyloni saar (selline nimetus riigil oli kuni 1972 aastani). "Põrn India põsel " asetseb India ookeanis Indiast kagus. Saar on eraldatud mandrist Poola väina ja Manari lahega.

Riigi pindala on 65610 ruutkilomeetrit, pikkus põhjast lõunasse ligi 435 km, läänest itta 224 km. Saare keskel asetseb mäemassiiv. Mägede keskmine kõrgus 1000-2000 meetrit merepinnast. Kõige kõrgem punkt Pidurutalagala mägi (2524 m). Sajad kilomeetrid ookeani randasid, troopilise metsa värvide möll, kultuurimälestised – see ja palju muud ammust ajast meelitab ligi turiste. Saare mitte eriti olulisel territooriumil paikneb 7 muinsusväärtust, mis on UNESKO kaitse all.

Saare floora ja fauna on unikaalne ja mitmekesine, tasandikulised rannikupiirkonnad vahetuvad mägedega imeilusate koskedega saare keskel ja sujuvalt lähevad üle savannideks saare kaguosas. Üle 10% pindalast on säilinud puutumatut loodust, kus võib näha haruldasi endeemseid taime- ja loomaliike, selliseid, nagu: aasia elevandid, leopardid, pühvlid, ahvid ja suurearvuliselt linde.

Siin turistid võivad näha Ceyloni uhkust – tuntud teeistandusi (esimest teed siin hakati kasvatama 1870 aastal), juua tõelist teed, külastada teevabrikuid, enamus millistest töötab XX sajandi keskpaiga seadmetel ja ise võivad noppida esimesed 2 kõige paremat teepõõsa lehte.

Sri-Lankal kaevandatakse kõige ilusamaid ehiskive: safiire, topaase, rubiine. Võib külastada juveelivabrikuid ja isiklikult jalutada stiliseeritud kaevanduste sügavuses. Kivide tahumise hinda ja kvaliteeti kodumaal hakatakse kadestama. Suur arv inimesi saavad naudingut ja tervendust Ajuverda iidse meditsiini protseduuridest – teadused pikaealisuse kohta. Ajuverda koondas endasse kõik kõige tähtsama ja väärtuslikuma Kagu-Aasia ravitsemiskunstist. Antud meditsiini ajalugu on avan üle 2000 aasta, aga ravimiteks on teed, õlid, ravimtaimede ning juurte tõmmised ja segud. Raviseansse turistid võivad läbida enamused saare hotellides, aga ka spetsialiseeritud kliinikakeskustes. Ei ole võimalik mitte kogeda õndsust ja vaimset rahu sellistest protseduuridest, nagu: keha ja pea massaaž naturaalsete õlide, kõikvõimalike taime- ja puuviljamaskide, kasutamisega, vannid aime- ja lilleekstraktidega, auruvannid ja palju muud.

Siin leiavad enda jaoks kõik vajaliku daivingu harrastajad – koralliaiad Hikkaduvis, kalapüük, rafting "valgel veel ", golfilembelisi – suurepärased platsid Kandy, Nuwara Eliyas linnades ja ülejäänu saare ja ökoturismi osades hulgalistes rahvusparkides ja looduskaitsealadel.

Sri-Lanka ajalugu sai alguse ligi 10000 aastat tagasi, vastavalt arheoloogide leidude uuringutele. India singali printsi Vidjai saabumisega koos sõjasalgaga 543 aastal e.m.a., dateeritakse budismi saarel. 1505 aastal saare rannikualad olid valutatud portugallaste poolt, hiljem 1656 aastal hollandlaste poolt ja 1796 koloniseerimise algus inglaste poolt. 1802 aastal Ceylon oli kuulutatud Suurbritannia meretaguseks kolooniaks. 1948 Ceylon saavutas iseseisvuse ja 1972 oli ümbernimetatud Sri-Lankaks.

Pealinn: ärinimi - Colombo, haldusnimi -Sri-Jajavarenapura- Kotte.

Aeg: Talvisel ajal aeg on moskva ajast ees 3 tundi, suveajal 2 tundi.

Kliima: Pehme, soe troopikakliima. Aasta keskmine temperatuur rannikualadel on püsiv: + 30-32 C0. Suhteline niiskus 72-79%. Kliima võimaldab aastaringset külastamist. Suurim sademete hulk langeb maha augustis.

Valuuta: Rahvuslik rahaühik on ruupia (RS), mis moodustub 100 sendist.

Elanikkond: Ligi 20 mln inimest. Enamus arvu kodanikke etniliste rühmade järgi moosustavad singalid - 74%, tamiilid 18%, ning maurid, bürgerid.

Keel: Singali keel, tamiili keel, laialt kasutatakse inglise keelt.

Religioon: 70% elanikke on buda usku, 15% - hinduism, samuti islam ja ristiuks.

Riietus: Soovitav kerge, mugav, puuvillast riided. Reisimisel mäepiirkondadesse soovitav võtta kaasa soojad riided. Templite külastamise ajal riietus peab katma õlgu, jalatsid tuleb ära võtta.

Köök: Väga sarnane Indoneesia köögile, ratsiooni aluseks on riis ja karri, paljude roogade valmistamisel kasutatakse kookospalmisaadusi. Praktiliselt kõikides roogades sisalduvad maitseained. Köök on terav ja sellepärast on soovitav pärast söömist tarvitada kookoselaaste.

Sanitaarnormid: veevarustuse vett joomiseks ei soovitata, parem on tarvitada mineraalvett ja teisi vabrikus toodetud jooke. Puuvilju tuleb hoolikalt pesta. Sõites rahvusparkidesse ja looduskaitsealadele on soovitav võtta sisse malaariavastaseid tablette.

Riiki sissesõidu kord: Riiki tähtajaga mitte üle 30 päeva saabuvatele turistidele väljasõiduviisat vaja ei ole. Välispassi kehtivusaeg peab olema vähemalt 6 kuud reisi lõppemise hetke seisuga.

Toll: Maksuvabalt või riiki sisse vedada 1 l kangeid alkohoolseid jooke, 1 l jooke kangusega kuni 20 kraadi, 200 sigaretti. Narkootikumide illegaalne vedu ja tarvitamine on karistatav surmanuhtlusega.

Mida tuua Sri-Lankast: Puidu- ja kookospalmitooteid, maske, nahktooteid, batikut, teed.

Suurim Sri-Lanka linn oli asustatud araabia kaupmeeste poolt, hiljem kinnistatud portugallaste poolt, hoonestatud inglaste poolt. Tänane linn - see on suurlinn elanikkonnaga üle 1,5 miljoni elanikuga, mis ühendab endas kaasaegse ärikeskuse ja koloniaalse linna, kallite sõidukite ja motorikšade, muistsete turgude kaasaegsete suurte kaubanduskeskuste kontraste, kus turistid võivad osta erinevaid suveniire ning juhtivate disainerite rõivaid väga madalate hindadega, enim tuntud on: ODEL, House of Fashion, Majestic City, Arena. Linnas asuvad vapustavad ilu poolest hinduismi ja budismi templid, mošeed ja kirikud, üks suurimaid Aasias loomaaed, kunstigaleriid, muuseumid. Ööelu harrastajatele: restoranid, kohvikud, kinod, diskod.

Esimene Sri-Lanka pealinn oli asustatud IV sajandil e.m.a. ja hävitatud 993 aastal m.a. Kuninga Panduhabhai ajal oli ehitatud imeline veesüsteem suurte veehoidlate ja suure arvu kanalitega, ühe veehoidla kaldale oli asustatud linn. See oli nende sajandite tõeliselt imeline linn: linnas olid ehitatud 2-korrulised majad, eksisteeris veevarustussüsteem (alates I sajandist m.a.). 247 aastal e.m.a. munkade poolt Põhja-Indiast oli toodud Bo puu võrse Бо, mille all, legendi järgi, sai hingeselguse Buda Gautama ja Anuradhapura muutus püha linnaks ning budismist sai ametlik religioon.

Sri-Lanka. Linn džunglis oli avastatud inglise küttide poolt 1820 aastal. Linna keskel kõrgub dagoba Ruvanovelli (Suure Torni) üks seitsmest tornist, mis jalamil omab diameetrit 80 m. Samuti rabab Džetavana torn, mis oli ehitatud tellisest IV sajandil, kõrgusega 120 m ja unikaalne ekspositsioon Anaradhapura arheoloogiamuuseumis. Linn asub UNESKO kaitse all.

Pärast Anuradhapura langemist X sajandil, saare keskaja pealinnaks sai Polonnaruwa linn. Siin tsivilisatsioon saavutas oma uue õitsengu.

Kuninga Suure Parakramabahu valitsemise ajal (1153-1186 aa) riik muutus üheks rikkamaks Aasias, valitseja filosoofiline mõte oli suunatud sellele, et mitte üks taevast kukkunud piisk ei tohi sattuda merre, teenimata inimest.

Linna ümber oli ehitatud keeruline irrigatsioonisüsteem, kus ka meie ajal on säilinud suur tehisjärv, kanalid. Polonnaruwa peamiseks vaatamisväärsuseks on Gal Vihari tempel ja 4 Buda kuju erinevates poosides, mis on raiutud kaljusse, huvitavamad: lamava Budda kuju, ja 7-meetrine kuju, loomuvastases poosis käed rinnal risti pandud. Kompleks on UNESKO kaitse all.

Kõige lõunapoolsem Sri-Lanka pealinn sai selleks 1597 ja oli viimaseks sinigali kuningate. 1815 aastal linn oli vallutatud inglaste poolt, kes kehtestasid siin Briti krooni võimu. See linn võlub turiste sõltumatuse ja elanike kommete erinevusega riigi tasandikuosa elanike kommetest. Linn on ümbritsetud mägedega, mille nõlvade kohal kasvavad "sametiste" ühtlaste teepõõsastike read eukalüptipuude katte all. Tehisjärve kaldal kesklinnas asub riigi peamine pühapaik – Dalad Maligavi tempel, mille altaril kuldses laekas on hoiul buda püha ese - Buda Püha Hammas. Just siit saab alguse pühakute püha Peraheri rongkäik augustis, mil reliikvia tuuakse välja üleüldiseks vaatamiseks, ja rongkäik ehitud elevantide, fakiiride, akrobaatidega trummide heli saatel liigub läbi terve linna. Kandys turistid võivad oma silmaga näha "Kandy tantsude " show’d ja hinnata seda, et just selles linnas riigi kunst ja kultuur on saavutanud maksimaalse õitsengu. Linn on UNESKO kaitse all.

Selle kompleksi ajalugu algab V sajandil m.a., kui kuningas Datusena valis troonipärijaks noorema poja Mogallani. Vanem järeltulija Kasiapa (tema ema oli armuke) sai maruvihaks, kutsus kokku sõjaväe, pani isa vangi, aga hiljem surmas ta. Moggalan läks pakku Lõuna-Indiasse, aga Kassiapa, kartes kättemaksu otsustas ehitada uue pealinna raskesti juurdepääsevas kohas. Kuningas ja tema arhitektid ehitasid imelise linna vesiaedadega – dekoratiivsete veekogude ja lossi-tsitadelliga kalju tipus. Pärast 18 aastat valitsemist Kasiapa arvas ennast olema maailmavalitsejaks ja pakkus Moggolanile katsuda temaga jõudu tasandikul ja kaotas lahingu. Moggalan hävitas tsitadelli ja, võttes võimu oma kätesse, taastas pealinna Anuradhapuras. Miljoneid turiste kogu maailmast tulevad Sigiriasse, et tõusta mäetippu (180m) kummalisi astmeid mööda, möödudes "lõvi platvormist" säilinud väljaraiutud suurte käppadega, lossivaremete juurde. Jõudes tippu turiste rabab kordumatu ümbrusevaade kõrgusest ja ideaalselt säilinud suur kuningatroon. Erilist tähelepanu väärivad V sajandi 18 õuedaami freskot, mis, tänu muna valge ja mee segust kattele on säilitanud erksad küllastatud värvid ja "peegelsein ", mis poleeritud mineraalide abiga. Kompleksi ümbruses turistid võivad jälgida naljakaid ahve. Kompleks on UNESKO kaitse all.

Sigiriast lõunas mäetipus, kõrgusega 350 m asub tegutsev buda koopatempel, mis oli ehitatud I sajandil e.m.a.. Tempel koosneb 5 koopast, suure arvu ülekullatud Buda kujude ja unikaalsete freskodega, mis kaunistavad seinu ja lage. Freskodel on kujutatud kõik Buda tähtsamad elufragmendid: sünnihetkest, tsaaririigist loobumisest, nägijaks saamisest kuni langemiseni nirvaana õndsusesse. Krohvi jäägid viitavad sellele, et varem tempel oli täielik maaligalerii.

Peaaegu 200 aastat tagasi inglise kolonisaatorid leidsid koha, kus saaks puhata tasandike niiskest troopikakliimast ja ehitasid kõrgmäelinna kõrgusel 1884 m merepinnast, millele panid nimeks Nuwara Elya. Nad rajasid teed Colombost ja Kandyst, ehitasid elumajad Georg IV ajastu stiilis, hipodroomi, lõid ideaalsed põllud golfi jaoks, istutaid teepõõsad ja korralikel mäeterrassidel hakkasid kasvatama Euroopale traditsioonilisi juurvilju. Kõik see koos sobiva kliimaga võimaldas nimetada linna "Väikeseks Inglismaaks ". Turistid siin võivad näha teravnurkseid maju kuulamisakendega, inglise kirikut, postimaja hoonet kellatorniga ja, hoolikalt korrastatud halastusi ja lillepeenraid. Kesklinnas asetseb Viktoria park ja mõned unikaalsed hotellid, mis võimaldavad turistidel mõtteliselt pöörduda tagasi XIX sajandisse. Linna ümbritsevad mäetipud, mis on kaetud teeistanduste tekiga, järved ja kosed.

Selle mäe, kõrgusega 2224 m merepinnast Singali nimetus on Sri Pada. See mäetipp on palverännakute paigaks 4 religioonile, inimesed lähevad sinna selleks, et huultega puudutada jalatalla jälge mäetipus. Budistid leavad, et jälje jättis Buda Gautama, hinduistid väidavad, et jälg kuulub ülemjumalale Šivale, moslemid on veendunud, et Aadam astus siin esmakordselt maa peale, aga ristiusulised usuvad, et jälje jättis püha Tomas, kes jutlustas Lõuna-Indias. Palverännaku hooaeg kestab detsembrist maini, ülejäänud ajal on mäkketõus ohtlik vihmade tõttu.

1821 aastal paigas nimega Peradenia oli loodud üks suurimaid Aasias botaanikaaed, mis asetseb Sri-Lanka kõige suurema jõe - Mahaveli jõesilmuses. Aed on eraldatud mitmeks alaks, mis kajastavad troopilise floora tüüpe. Aeda on kogutud unikaalsed toataimede ja orhideede kollektsioonid. Omal ajal siin kujunes välja puude istutamise tava riigipeade ja silmapaistvate inimeste poolt. Oma puud istutasid: kuningas Eduard Seitsmes, viimane vene tsaar Nikolai II, А.P. Tšehhov, J. Gagrin ja paljud teised. Turistid samuti näevad lendavaid rebaseid, kes elutsevad siin suurearvuliselt, ja ripuvad suurte puude otsas.

Kokku Sri-Lankal on 12 rahvusparki ja looduskaitseala oma unikaalse ökosüsteemiga.

Mineria: asub 182 km kaugusel Colombost, Pollonaruwa läheduses järve ääres. Siin mitte suurel alal elutseb üle 200 elevandi ja palju teisi loomade liike.

Jala: Kõige suurem park, pindalaga 1260 km2, asub saare kaguosas 309 km kaugusel Colombost. Pargi territoorium kujutab endast kuiva savanni, mis on kaetud põõsastike ja eksootiliste kroonidega puudega. Siin igal pool kohtab elevantide, pühvlite, metssigade, põtrade karju, samuti elutsevad leopardid, mangustid, ahvid, varaanid ja krokodillid. Suleliste maailm samuti rabab oma mitmekesisusega. Soovitame võtta osa džiibi-safarist 6-l kohalikul džiibi pargi töötaja saatel.

Bundala: Pargi territoorium asub 260 km kaugusel Colombost, kujutab endast kuiva tasandilist savanni. Pargis on palju lahtesid, padumeresid, sellepärast pargis on suur lindude populatsioon (kured, marabud, pelikanid). Liivadüünides panevad maha mune merikilpkonnad. Siin võib samuti jälgida elevante, pühvleid, põtru ja krokodille.

Sinharadža: Bioloogiliselt unikaalne puutumatu mets on kantud Ökoloogilise Pärandi nimekirja UNESKO kaitse all. Siin, 12 ha territooriumil, mis on ümbritsetud mägedega, võib näha suuri puid, tüvepikkusega kuni 50 m, kahepaiksete, roomajate, liblikate ja ämblike elu.