On olemas Indoneesia saarestikus Bali saar, mille kohta räägitakse – niivõrd maaliline, et tundub olevat joonistatud. Riisipõldude terrassid, mis meenutavad astmeid hiiglase lossi, vulkaanid, mis toetuvad tippudega vastu taevast, läbipääsmatud džunglid, pikad liivarannad, vee türkiissinine läbipaistvus, vapustav surfamine ja sõbralikud elaniku, kes ei demonstreeri oma kultuuri, vaid elavad selles! Bali on üks romantilisemaid kohti maapeal – mitte juhuslikult siia lendavad veetma pulmareisi noorpaarid kogu maailmast.

Bali meelitab ligi igas vanuses turiste, sest baliilased kogu innukusega hoolitsevad selle eest, et iga saare külastaja saaks just seda, mida ta tahtis. Rahulikult päevitama meelestatuid ootavad imelised hooldatud rannad valge liivaga, mugavad hotellid, baarid ja kohvikud suurepärase saareköögiga. Erinevad ekskursioonid saarel võimaldavad lähemalt tundma õppida külalislahkete baliilaste olmeelu ja kultuuri, põliselt mõõdukat elu, mis kulgeb oma rada täiesti viietärniliste hotellide kõrval. Baliilased on erakordselt uhked oma muiste kultuuri ja tavade üle, eriti selle üle, et nende saar jääb üheks viimaseks hinduismi tsitadelliks Indoneesia saarestikus. Ülejäänud saartel on juba ammu võimust võtnud islam, mis on saanud Indoneesia põhireligiooniks. Siin aga hinduism endiselt mängib suurt rolli, mida tõendavad arvutud uhked tseremooniad, pidustused ja festivalid, ning suursugused templid, mis on justkui ühtekasvanud ümbritsevate džunglitega. Baliilaste elu on samu kirev kui saare loodus, ja turiste see kahekordne imehiilgus pimestab niivõrd, et nad tahaksid veel ja veel tagasi tulla siia võluvasse ja rahulikku atmosfääri, aga mõned jäävad siia elama alaliselt.

Balil shopingut hinnanud hoiatavad: tasub näha imeilusaid nahktooteid, mis on kvaliteetsed, ilusad ja seejuures uskumatult odavad ning siis naastes tagasi koju tuleb laiendada riidekappi! Pluss riided, kohalikud juveelitooted, filigraanpuutöö, nõud, kotid, vööd ja muinasesemed... Kõik, millega kauplevad baliilased on ilus ja kvaliteedilt peamiselt vastab eurooplaste kõrgetele nõudmistele.

Veel üks ost, mida te tingimata hindate on siin uskumatutes kogustes kasvatatavad maitseained! Ainult siin te saate teada, kuidas tegelikult lõhnab kaneelipuukoor või vanillikaun.

Bali saare poolt pakutavad maailmataseme daivingu võimalused suudavad viia vaimustusse igaühe, kes hindab allveeujumist. Rikkalike allveemaastike, kalade ja korallide värvikirevuse imetlemiseks isegi ei ole vaja akvalangi – piisab maskist hingamistoruga. Bali saare läänepool murdlainetusega on paradiis surfajate jaoks. Aga saare idarannikut eelistavad puhkamiseks ja rannalõbudeks lastega perekonnad – lained on siin rahulikumad, aga tuul, mida hindavad ekstremaalid teisel kaldal, muutub õrnaks tuulepuhanguks.

Bali pakub külastajatele imeliselt sisustatud golfiklubisid, raftingut ja laskumist kajakkidel mööda Ajunga jõge kirjeldamatute džunglimaastike ümbritsuses, jalgrattajalutuskäike ja võimalust proovida oma alpinismitalenti ronimises saare kõige kõrgemasse mäetippu. Ei tohi unustada ka arhitektuuri- ja ajaloomälestisi – majakesi, muistseid, kuid siinai tegutsevaid templeid ja templikomplekse.

Kordumatud on Bali saarel ööd – troopiliselt külluslikud ja soojad, Lõunapoolkera tundmatute tähtede all, kus peamiseks tähtkujuks on mitte Suur Vanker, vaid Lõuna Rist. Eemal ühtlaselt kohiseb ookean, õhus on lillede, vee ja vürtside lõhna, aga inimesed lähevad tantsima ja meelt lahutama hulgalistesse ööklubidesse ja diskodele. Huvitavaks meelelahutuseks saab pidustuse külastamine bali külakeses – siin võib vaadata originaalset Tuletantsu ja tantsu Tšetsakk, õppida bali tantsude sujuvaid liigutusi ja nautida mahedat vanaaja muusikat.

Bali on see sama koht, kus iga nõudlik gurmaan võib nautida elu kogu selle täiuses. Kohalikes restoranides pakutakse suurepäraselt valmistatud jaapani-, hiina-, itaalia-, kreeka-, maroko- ja isegi mehhiko köögi roogasid. Kuid kõige maitsvamad on siin, Bali rannikul koorunud värsked homaarid, kusjuures kõik need mereannid euroopa seisukohast on ebaviisakalt odavad. Aga puuviljad! Värskelt korjatud eksootilised mangod, ananassid, banaanid ja papaiad on üheks maitsvamaks maiustuseks põhjamaalase jaoks. Lätis müüdavatega ei saa võrreldagi! Ei tasu eirata ka värskeid mahlasid. Ainsaks pääsuteeks sellest üleküllusest on täiel määral kasutada ära spordiga tegelemise võimalusi, mida pakub külalislahke Bali saar. Pärast maitsvat toitu, õigupoolest, rohkem tahaks teha väikse uinaku, kuid värske õhk kiiresti toob tagasi erksuse ja turist uute jõududega võib suunduda tutvuma veel uurimata saare nurkasid ja avama endale ammendamatuid imesid.

Bali on vulkaanilise päritoluga saar Kagu-Aasias, kuulub Malai saarestikku ja Indoneesia koosseisu. See asub Jaava saare idapoolses lõpuosas ja Singapurist lõunapool. Tema pikkus moodusta ligi 140 km, aga pindala— 5632 km2. Bali saart kaunistavad suurepärased kuurordid siniste laguunide ja tihedate troopiliste džunglitega. Kõige populaarsemad Bali saare rannikud on Sanur, Kuta, Nusa, Dua, Benoa, Kandy, Dasa, Ubud ja Lovina.

Bali on unikaalne igihaljas looduse nurgake. Bali looduslik maastik koosneb lõpmatutest liivarandadest, hõbedastest lainetest, mis peksavad vastu kõrgete kaljurüngaste jalameid, rohelistest metsadest, mis kulgevad idast läände. Bali vundamendiks on vulkaaniline alus, kekskohaks — Gunung Agung mäetipp («jumalik mägi»). Seda loetakse jumalate ja jumalannade pühakoduks.

Balil on neli järve: Baturi järv (kõige suurem), Bratangг, Kintamani, Agi tehisjärv Trunyanis. Buduguli mäetipp — see on kustunud vulkaani kraater, mis kõrgub 1400 meetrini merepinnast. Siin asub kolm järve, mis varustavad veega mäenõlvadel asetsevaid riisipõlde. Kohevad männimetsad suurepäraselt puhastavad õhku. Kõik see võimaldab meeldivat puhkust terve aasta vältel.

Ekvatoriaalne merekliima. Päikseline ilm on praktiliselt aastaringselt. Keskmine õhutemperatuur püsib +27 С. Parim aeg Indoneesia külastamiseks on aprillist oktoobrini.

Kliima Balil on ekvatoriaal-mussoone, tavalise 4 aastaajaks jagunemise asemel siin eristatakse ainult 2: kuiv (juuni – oktoober) ja niiske (november – märts, enamus hulk sademeid langeb maha jaanuaris - veebruaris). Palav (temperatuur kohati tõuseb üle 30°) ja vihmane ilm novembrist kuni märtsini vahetub meeldivamaga juunist kuni septembrini, kui ookeanibriis täidab õhu värskuse ja jahedusega.

Niiskel aastaajal sademeid langeb maha lokaalselt, reeglina, öösiti lühiajaliste (1-2 tundi) äikesevihmade näol. Ülejäänud ajal paistab päike, õhk on puhas, läbipaistev ja täis tormilise õitsengu aroome. Aasta keskmised temperatuurid mitteoluliselt kõiguvad 26 ° ümber. Madalikel ja kuurordialadel on soe päeval ja öösel; mägedes on küllaltki jahedad ööd. Veetemperatuur ookeanis on 26-28°.

Tänu palavale ja niiskele kliimale, reljeefi mitmekesisusele, ning geograafilisele asendile Indoneesia omab rikkalikku ja mitmekesist taimemaailma, mis koosneb ligi 35 tuh. liigist (ainuüksi Jaaval on ligi 10 tuh. liiki). Välja arvatud Jaava ja Bali, umbes 90% riigi territooriumist on kaetud metsadega. Olulisel määral see on juba teisane mets (belukar), mis on küllaltki levinud Välissaarte nendes osades, kus praktiseeritakse ale-ja tulepõllunduse süsteemi. Kuivemates piirkondades sellist tüüpi maakasutuse juures loomulik taimestik oli tihtipeale välja tõrjutud jäiga lalangi nimelise rohu katte all.

Igihaljad niisked troopikametsad, mis on laialdaselt levinud Indoneesia territooriumil, omavad kolmeastmelist ehitust. Ülemise astme moodustavad enam vähem teistest eraldiseisvad puud kõrgusega kuni 50 m. Keskmine aste koosneb tihedalt põimunud puude kroonidest kõrgusega 25–30 m ja nähtavalt kõrgub alumise astme kohal, mis kujutab endast tihedalt põimunud noorendikke ja põõsastikke.

Hõredamates mussoonimetsades, mis on seotud nende piirkondadega, kus igal aastal langeb maha sademeid alla 1900 mm, olulist tähendust omavad samuti hulgalised bambuse liigid, mis kindlustavad elanikkonda odava ehitus- ja erineva käsitöömaterjaliga. Indoneesia kaguosas on levinud ka eukalüpt ja teised austraalia floorad.

Rannikuvööndi taimestik oluliselt erineb sisepiirkondade taimestikust. Mudaladestuste akumulatsioon rannikualal loob tingimusi mangroovsoode moodustumiseks. Hoopis teistmoodi näeb välja sellistest ladestustest vaba mere kallas liivarannaga, mis on ümbritsetud erinevat liiki soolapidava flooraga, kaasa arvatud kaunid kaasuarid ja kookospalmid. Kõrgemates piirkondades 450–900 m kõrgusel domineerivad parasvööndi taimed, aga kõrgustes üle 1500–1850 m neid asendavad mägigilee või troopilised samblametsad.

Inglise loodusteadlase A.Walles’i poolt 19. sajandil piiritletud joon piki Zonde’i mandrilava välisäärist, Kalimantani ja Jaava saartest idas, vastab ligikaudselt aasia fauna piirile läänes ning austraalia omale idas. Vastavalt sellised suured loomad, nagu elevant, ninasarvik (ükssarvninasarvik Jaaval ja kakssarvninasarvik Sumatras), tiiger ja orangutang, elutsevad tähistatud piirist läänepool, aga väiksemaid ahve kohtab ka idaosas – Sulawesi ja Timori saartel. Veel kaugeal idas pesitsevad paljud aasia liiki linnud, roomajad ja putukad (kaasa arvatud liblikad). Vastavalt sellest piirist eemaldumisele itta austraalia liiki loomade arv kasvab, mis eelkõige on märgatav Irian-Džai provintsis, millele on iseloomulikud kukkurloomad.

Tsivilisatsiooni saabumine viis suurte imetajate olulise vähenemiseni. Näiteks, suuri elevante on käesoleval ajal Sumatral ja ainult harva võib kohata Kalimantanil. Sumatral on rohkem suuri imetajaid (tiigreid, ninasarvikuid, tapiire, orangutange), kui mistahes teisel Indoneesia saarel. Kalimantanil elutsevad ninasarvikud, tapiirid, leopardid ja orangutangid. Sumatral elutseb gibon. Jaaval, peale väga harva kohatava tiigri, on kõige tuntumaks kohalike imetajate esindajaks metsik härg või banteng. Väiksematest imetajatest Indoneesiale iseloomulikeks on poolahvilised tupaiad, käsitiivaliste sugukonnast – lendrebane kalong (kõige suuremad nahkhiired tiivaulatusega 1,5 m) ja kalelavaar. Huvitavad platsentaarsed imetajad pangoliinid e. soomusloomad.

Enamuses Indoneesia piirkondades on laialt levinud maod ja krokodillid, aga väike saar Komodo, mis asetseb Sumbawa ja Floresi saarte vahel, on hiidsisaliku – komodo varaani elutsemiskohaks. Orangutangid ja komodo varaanid elutsevaid ainult Indoneesias. Ebatavaliselt rikkalik on linnufauna, mis on eriti laialdaselt esindatud kagu saartel selliste haruldaste eksootiliste ja värvikirevate tiivulistega, nagu paradiisilind, paabulind, ninasarvik-lind, kaasuar. Sellele lisandub tõeliselt lõpmatu arv igas suuruses papagoide liigid ja manjaari lind, kes tekitab suurt kahju riisipõldudele. Indoneesia on rikas putukate, sealhulgas termiitide, sipelgate, ritsikate poolest.

Rannikuvetes on palju haisid – alates väikestest kuni väga suurteni.

Indoneesias eksisteerib kolm ajavööndit: Sumatra, Jaava, Kalimantani saare lääne- ja keskosa asuvad vööndis, kus aeg on Läti ajast ees 5 tundi, Bali, Kalimantani saare lõuna- ja idaosa ning Sulawesi – aeg on Läti ajast ees 6 tundi, Maluki saared – aeg on Läti ajast ees 7 tundi.

Elanikkonna täielik enamus on islamiusku. Bali saarel on peamiselt hinduism.

Riigikeel on bahasa keel. Turismialadel Teist saadakse aru saksa ja inglise keeles.

Keelatud on narkootikumide, relvade, pornograafiatoodangu, hiinakeelsete trükitoodete ja hiina ravimite sissevedu. Keelatud on haruldaste taimede ja loomade, antiikesemete, sertifitseerimata toodete (puunikerdus) väljavedamine.

Lennujaamatasu makstakse riiki sissesõidul ja moodustab rahvusvahelistele reisidele 75.000 batti (ligi 7 U$D), sisereisidele 11.000 batti (ligi 1,5 U$D). Tasu võetakse indoneesia ruupiates.

Võrgutoitepinge 220 volti, sagedus 50 hertzi.

Saarte vahel kurseerivad kaatrid ja traditsioonilised paadid. Taksos tasub eelnevalt kokku leppida sõidutasus.

1. jaanuar, Suur Reede, 10, 25, 31. mai, 9. ja 17. august, 20. ja 25. detsember, moslemi- ja muud kohalikud rahvuspühad.

Ametlikku jootrahasüsteemi ei ole, kuid jootraha on parem ikkagi anda (kuni 10%).

Minnes reisima Balile, hoolitsege selle eest, et Teil oleks kindlustuspoliis. Joomiseks on soovitav kasutada ainult pudelites mineraalvett. Vältige veevarustusveega pestud juur- ja puuvilju, taldrikuid, lauanõusid.

Toiduaineid on parem osta supermarketitest. Pidage silmas, et kuigi jääd toodetakse riiklikes tehastes steriliseeritud veest, selle transportimise meetodid ei ole kõige hügieenilisemad, sellepärast on parem seda mitte tarbida. Üritage samuti mitte süüa läbipraadimata liha ja kala, mitte käia paljajalu, et mitte saada parasiite.

Bali džunglites olge eriti ettevaatlikud, vältige kohtumisi madude ja skorpionidega, üritage mitte saada hammustada metsloomadelt. Kohtumine ohtlikku liiki (tiiger-, ja mako-) haidega sukeldumisel daivingu ajal on vähetõenäoline.

Troopilise kliimaga mitteharjunud turistid Balil tihtipeale kannatavad päiksepõletuste, päiksepiste ja veetustamise all. Ärge üritage päeva esimesed kaks-kolm täistundi veeta rannas. Te karmilt põlete ära, isegi kui ilm on pilvine. Kasutage päikesekaitsevahendeid, kandke päikeseprille ja peakatet. Tarvitage rohkem soolasid ja tihedamini jooge vett.

Toidust, ärge kiirustage maitsta kõike korraga, kohalik köök võib saada teie kõhulahtisuse probleemiks; ärge harrastage meresaadusi suurtes kogustes. Ärge maitske roogasid tänavakauplejatelt, kui isuäratavalt see ka ei lõhnaks — igas restoranis hügieen on parem. Teie teenistusse esitatakse mistahes rahvusköögiga restoranid.

Puuvilju on soovitav enne tarvitamist korralikult pesta. Aga alkoholist eurooplase jaoks kõige parem on õlu.

On soovitav (mitte kohustuslik) vaktsineerimine hepatiit A ja B, kollapalaviku vastu.

Balil on palav ja niiske, sellepärast on eelistatav võtta teele kaasa riided pehmetest naturaalsetest kangastest. Kutas on kombeks küllaltki vaba riietusstiil, Sanuris — konservatiivsem. Ubudis ja teistes saare piirkondades naistel ei soovitata ilmuda inimeste silme alla lühikestes pükstes. Minnes jalutuskäigule mägedesse, võtke kaasa soe kardigaan või sviiter.

Riigiasutustes Balil pooldatakse ranget riietusstiili: viigipüksid ja pika varrukaga triiksärk — meestele; kleit või seelik ja pluus varrukatega) — naistele. Jalas peavad olema kingad, aga mitte rannajalatsid või –sussid.

Tavalistel päevadel piisab lihtsalt tagasihoidlikust riietusest, mis katab põlvi ja on vööga. Sellega inimene demonstreerib oma lugupidamist Jumala ja kohalike tavade vastu, mis garanteerib talle ohtliku ja meeldiva külastuse.

* esemeid tuleb anda ja vastu võtta parema käega;

* näidata millegi peale tuleb parema käe pöidlaga, seejuures küünarnukk peab olema surutud vastu külge; mitte mingil juhul ei tohi näidata millegi peale jalaga;

* ilma särgita või trikoos võib ilmuda ainult randa;

* päevitada alasti on ebaviisakas ja seadusvastane;

* ei tasu pildistada suplejaid;

* sissepääs templitesse Balil on praktiliselt vaba; ainsaks nõudeks on panna selga sarong, mille võib siit ka laenutada sümboolse hinna eest või osta suveniirikioskist;

* on kombeks jätta annetusi templile (1000 ruupiat). Annetuse summa pannakse kirja spetsiaalsesse raamatusse (et pärast demonstreerida seda järgmisele külastajale);

* suurtes templites, mida tihti külastavad turistid, sissepääsupiletite eest tasutakse väravate juures (1500 ruupiat);

* et võtta kaasa pühamusse videokaamera või fotoaparaat, tuleb teha täiendav sissemakse (vastavalt 1000 ja 500 ruupiat);

* eksisteerib keeld templisse ilmuda inimestel, kelle kehal on mistahes päritoluga verejookse. See keeld on sisseviidud mitte naiste diskrimineerimise eesmärgil ja laieneb kõikide uskude pooldajatele. Kehtib kõigis templites;

* ärge kunagi istuge preestrist ja armulaualeivast kõrgemal;

* ei tohi seista palvetajate eest;

* inimese pea on baliilaste jaoks püha, sellepärast vältida kellegi pea riivamist ja seista maasistuja kõrval;

* kirglikud suudlused inimeste nähes, kallistused ja muud tormiliste tunnete väljanäitamine on solvavad ümbritsevatele ja täiesti lubamatud templites;

* inimrohketes kohtades, bemo (mikrobusiide) reisijatel tuleb karta taskuvargaid; ei tasu jätta järelvalveta väärtuslikke asju rannas, eriti Kutas;

* kunstitoodete kaupluste peremehed maksavad komisjonitasu giididest juhtidele, ja see summa vastavalt lisatakse turistide poolt soetatavate kaupade hinnale. Et kokku hoida, on parem iseseisvalt valida kaupluseid ja koostada vajalik marsruut;

* Indoneesias on tervikult levinud negatiivne suhtumine avalikesse joomingutesse, aga islami regioonides alkoholi tarbimine võib tuua kaasa ebameeldivusi. Ärge pruukige liigset – kõik on hea, mis on parajalt!

Käibes on mündid: 5, 10, 25, 50, 100, 500 ja 1000 ruupiat; rahatähed: 100, 500, 1000, 5000, 10.000, 50.000 ja 100.000 ruupiat.

Krediitkaarte võtavad vastu enamus suuri hotelle ja restorane Balil, kuid need ei ole mugavad igapäevasteks kulutusteks. Vahetada raha on parem pankades, kuna vahetuskurss neis on kõige soodsam. Kauplustes võidakse nõuda täiendavat tasu 3 — 5% ulatuses arve summalt.

Vahetustehinguid teostavad ka erapunktid, mis on olemas kõigis suurtes ja keskmistes linnades. Neis peab eelnevalt täpsustama komisjoni tasu suurust ja korralikult üle lugema saadud raha. Pangaautomaadi kaudu võib välja võtta sularaha krediitkaartidelt ja vahetada raha. Enamus kaupluseid ja asutusi ei võta vastu rebenenud või kulunud rahatähti. Taksofonides ja bemoga sõidu eest tasumiseks kasutatakse münte väärtusega 25, 50, 100 ja 500 ruupiat. Välisvaluuta sisse- ja väljavedu on piiratud. Indoneesia valuuta sisse- ja väljavedu on piiratud — mitte üle 50.000 ruupia.

Balil peaaegu kõik kauplused ja restoranid on arvestatud turistide jaoks. Kõik kaubad on küllaltki kõrge kvaliteediga, teha sisseoste on nauding. Kaubandus on ainus protsess turul ja igas kaupluses Balil. Mõningates kohtades võib kaubelda ja alandada hinda ühe kolmandiku võrra või saada 50 % allhindlust. Enne kaupluste külastamist on parem vahetada raha ruupiateks, kuna suurtes kaubanduskeskustes võetakse vastu üksnes kohalikku valuutat ja põhilisi krediitkaarte.

Populaarseimad suveniirid on unikaalsed eebeni-, sandli- ja punasest puust kujukesed, luust tooted, nukud — marionetid, kohalike kunstnike eksootilised maalid. Bali on samuti kuulus juveelitoodete poolest, iseäranis hõbeehete poolest. Kauplustes ja suveniirikioskites võib soetada maale, salle, sarisid (indoneeslaste traditsioonilisi rõivaid) ning meeste lipse batikust.

Enamus kaupluseid töötab kella 08. 00 kuni 15. 00 ja kella 17. 00 kuni 22. 00, puhkepäev — pühapäev. Supermarketid ja kaubanduskeskused töötavad kella 09. 00 kuni 21. 00 puhkepäevadeta. Kunstitoodete kaupluste valdajad maksavad komisjonitasu giididest juhtidele, ja see summa vastavalt lisatakse turistide poolt soetatavate kaupade hinnale. Et kokku hoida, on parem iseseisvalt valida kaupluseid.

Bali köök on magus ja mitte väga terav. Selle peamiseks iseloomujooneks on — maitseainete rohkus: tšiili, teraasi, ingver, nelk, muskaatpähkel, pandanusa, sidrunitaim, kaneel ja tumerik. Pasta erinevate õlis praetud maitseainete segust, on aromaatseks aluseks karrile või lisatakse enne pruunistamist või grillimist. Toidu põhikomponendiks on gula mera — tume palmisuhkur. Bali köögi asendamatuks elemendiks on riis. Laialt on levinud ka kassaava (maniokk), jamss (magus kartul) ja saago (tapioka). Meresaadustest kasutatakse tuunikala, makrelli, riffkala, kaheksajalgu, kalmaare, homaare, molluskeid. Peamised lihasordid: sealiha, põdraliha, kitseliha, tibu. Baliilased ei söö veiseliha ja piimatooteid.

Bali köögis kasutatakse palju juurvilju: starfruti (karambooli) kibedaid lehti, baklažaane, vesispinatit (kungkung), ube, rohelist pipart, erinevat sorti kapsast ja salatit, porgandit, tomateid ja kõrvitsaid. Juurvilju keedetakse või hautatakse kookospiimas vesise (gulai) ja kuiva (rendang) paksu vürtsise «karri» kaste näol. Road antakse ette koos soojakastega: magus ja rasvane — «ketšap manis», või mage ja soolane — «keptšak asin ». Leiba (roti) valmistatakse magusast tainast.

Aastaringselt baliilaste laual on mitmekesised puuviljad — papaia, ananassid, arbuusid, poomelo, mangistiin, rambutaan, salakk (ussivili), karambool, džekfrutt, duurian.

Jookidest linnades on laialdaselt kättesaadav kohalik õlu. Baliilased samuti teevad jooki, mida nad nimetavad veiniks (anguur). Seda toodetakse viinamarjadest, kuid maitselt on see veinist kaugel. See on magus pruun vedelik ravimi maitsega, ja juua seda söögi peale ei ole soovitav. Restoranides ja baarides antakse mitmekesiseid puuviljajooke, jääkülma jooki «es kelapa» (kookose viljalihaga), «es tšendol» (kookospiima ja värviliste riisijahust kuubikutega).

Mis puudutab jooke, siis indoneeslased armastavad teed ja kohvi, mida antakse igalpool alates küla einelast ja lõpetades luksusliku restoraniga. Indoneeslaste absoluutse enamuse jaoks ei ole lõuna või õhtusöök mõeldav ilma lõpetava tassi teeta. Tee- ja kohviistandused on laialdased ja viljakandvad. Samuti kohalikud elanikud joovad õlut, sellepärast paljudel on olemas isiklikud väikesed õllepruulimiskoda.

Balil toodetakse nii nimetatud «bremmi» («brem») - riisiveini.

Indoneesia köögi üldine määratlus võiks olla selline – terav, ebatavaline, harjumatu eurooplase maitsele … kuid proovida tasub, kasvõi selleks, et selliste te enam kusagil ei kohta.

Vaadata võimalikult rohkem templeid ja templikomplekse – selliseid rohkeim ei ole kusagil maailmas

Leida aega kohaliku ööelu jaoks (mõnedel Kuta ja Legiani öistes asutustes on tõelised kunded, kes veedavad siin kõik oma õhtud Bali saarel – niivõrd komfortne ja vaba o siin õhkkond; aga kohalikud muusikud meeldivalt üllatavad oma meisterlikkusega)

Õhtustada loojangul mererestoranis Jimbaranis – otse liiva peale mere äärde paigutatakse lauad ja toolid, nendel süüdatakse küünlad ja antakse ette värskelt püütud ja grillitud meresaadusi (hinna poolest väga odav!)

Sõita saare sügavusse ja jälgida, kuidas vahetuvad maastikuvaated: riisiterrassid, džunglid, udused kuristikud, mäed, järved ja vulkaanid …

Võtta vastu koidikut ja imetleda muinasjutuliselt ilusat loojangut

Korraldada pulmatseremoonia Bali saarel või veeta mesinädalad

Tegelikult sõiduki juhtimine Bali saarel võib olla väga ohtlik, kuna teed on väga kitsad, ja üsna tihti neile jooksevad välja koerad ja tibupojad. Kui toimub kokkupõrge, siis teie kui juht kannate vastutust kõikide kulude eest.

Sõiduki rent on võimalik, kui teil on indoneesia või rahvusvahelise näide järgi kehtestatud juhiluba, või juhtimisluba Renone politseiosakonnast. Sõiduki broneerimist teostatakse kas hotellis või teie turismioperaatori juures veel enne reisi.

Parem on valida mikrobuss. Aga veel parem on rentida see koos juhiga, see on ohutum ja mugavam turisti jaoks. Oleks mõistlik anda juhile natuke söögiraha, kuni te ise lõunatate ning juhul, kui te olete rahul tema teenindusega.

Nõuded: on vajalik juhiloa olemasolu